Katusekihid

  1. Kandekonstruktsioon (sarikad, fermid)
  2. Soojustus
  3. Aluskatus (kihid sarikate ja katusekatte vahel)
  4. Katusekate

Mõned näited Kihtidest: Siia tuleb väikest pildikest

Ülevaade

Põhilised Katusetüübid:

  1. Viilkatus
  2. Kelpkatus
  3. Lamekatus

 

Katuseosad

Siia tuleb pilt katusest

 

Eestis pakutavad katusekatted:

1.  Kivikatused

  •  Keraamiline katusekivi (väliselt tsementkiviga sarnane)
  •  Tsementkatusekivi       (väliselt keraamilise katusekiviga sarnane)
  • Looduslikkatusekivi (Kiltkivi, õhuke tume kiviplaat, erinevates vormides, meenutab kohati katusesindleid)

2. Terasplekk

  • Kiviprofiil (kivikatust immiteeriv, erinevad pinnakatted)
  • Laine-ja trapetsprofiil(erinevad pnnakatted)
  • Valtsplekk(erinevad pinnakatted ka.süsiniktsink, vaskplekk)
  • Klassikprofiil (valtsplekki immiteeriv)
  • Kivipuistega terasplekk (katusekivi immiteeriv)

3. Bituumenmaterjalid

  • Rullmaterjal SBS(ruberoidi ilmastikukindel edasiarendus)
  • Bituumensindel(näiteks rahva keeles kärgkatus, on ka teisi mustreid)
  • Bituumenlaineplaat(sarnaneb eterniidile, erinevad toonid

4. PVC kattusekatted

  • Protan (PVC katusematerjal, väljanägemiselt linoleumi meenutav)

5. Eterniit (kiudtsement)eterniit ilma aspestita, erinevad toonid)

6. Looduslikest materjalidest katused

  • Rookatus
  • Puitkatused(laudkatus, puitsindel, katusekimm, laastukatus)
  • Muldkatus

 

Mõned kriteeriumid, millest võiks katusevalikul abi olla.

  1. Min/max kalded
  2. Katusematerjali kaal
  3. Materjali eluiga.
  4. Esteetilisus
  5. Maksumus


2.Kaal

Lisaks katusekattematerjalile, peab katuse- ja hoonekandekonstruktsioonid välja kandma ka lumeraskust ja tuulepoolt tekitatud koormust.

Katuse kaalust ligikaudu 60% annab lumi, u. 16% annab tuul. All pool väike võrdlustabel. Materjali raskusele lisaks on arvutatud, veel lumi, tuul ja aluskatuse kaal. Nagu selgub Katusekatte enda kaal, mängib suhteliselt väikest rolli, katused peavad väljakandma olenemata kattest suhteliselt samasugust koormust.

Kivi-268kg

Plekk-230kg

Eterniit- 250kg/m2

 

3.Eluiga

All pool tabelis olevad numbrid on suhtelised. Katusekatteeluiga sõltub väga paljudest asjaoludest. Näiteks: katusekaldest, paigaldusekvaliteedist, asukohast(linnas maal, lagedal, tööstuslinnas, mereääres, metsas jms.) Katuse keerukus (kas on palju neele, läbiviike jne.)hooldusest jne. Mingisuguse ettekujutuse tabel siiski annab. Enne lõpliku valiku tegemist soovitame materjalitootjate veebilehtedelt tutvuda tehase poolt antava karanttiitingimuste ja karantiiajaga.

 

1. Kivikatused

  • keraamiline katusekivi – 80-150 aastat.
  • Tsementkatusekivi- 80-100 aastat
  • Looduslik katusekivi Kiltkivi 100-150 aastat

2. Teraskatused (plekk-katused)

  • Profiilplekk(laineline, kiviimmitatsioon) sõltuvalt pinnakattest
  • PDF kattega 20-50aastat
  • Purex kattega – 20-50 aastat
  • Polüester kattega – 10-30 aastat
  • tsingitud kattega -10-20 aastat (sõltub tsingi paksusest)

3. Valtsplekist katused

  • 30-100 aastat(tsingitud/värvitud kahekordse valtsiga )
  • Vasest valtsplekk-katused -80-200 aastat
  • Valtsplekk titaantsingist 80-150 aastat (sõltub pleki paksusest: 0,6-0,8mm)

4. Teraskatus kivipuistega 60-100 aastat

5. Bituumenmaterjalid

  • SBSLamekatus- 10-25 aastat
  • SBSViilkatus – 10-30 aastat
  • Bituumensindel – 30-80 aastat
  • Bituumenlaineplaat – 15-30 aastat

6. PVC katusekatted

  • Protan – 30-40 aastat

7. Kiudtsement katusekatted

  • Eterniit – 60-80 aastat

8. Orgaanilise päritoluga katused

  • puitkatused 10-60 aastat
  • rookatused -15-60 aastat
  • muldkatused – 15-25 aastat

4.      Esteetilisus

Majale tuleks ehitada katus, mis meeldib omanikule (ja ei häiriks naabreid) ka tulevikus. Katus mõjutab maja välisilmet väga tugevasti. Katus paistab kaugele, selle all elatakse kaua, selle kuju ja -materjali ei vahetata tihti.

Valides katust esteetilisuse vaatenurgast peaks lähtuma sellest , et katus ei ole ülejäänud majast eraldiseisev osa, vaid peaks moodustama ühtse terviku. Katusematerjali struktuur ja värvitoon peaksid kokku sobima ülejäänud majaga. Materjali valik sõltub hoone kasutusotstarbest ja keskonnast.

Peab silmas pidama ka traditsioone ja ajaloolist aspekti, näiteks rehielamutüüpi ehitistele on Eesti tingimustes katustel kasutatud enamasti roogu, või puitu, sellisele majale ei sobi katuseks, näiteks katusekivi, või profiilplekk, samas modernse arhitektuuriga palkmajale kivi jälle sobib, (keskeuroopa stiilis palkamajad on enamasti kivikatusega)

Esimese eesti ajal ehitatud puidust linnamajade katused kaeti enamasti valtsplekiga ja tänapäevalgi oleks raske ettekujutada selliseid maju  mingisuguse muu katusekattega (sellise stiili näiteid võib leida ka maapiirkondades). Tänapäevasem arhitektuur lubab kasutada  laiemas valikus materjale. Nõukogude ajal  levinud valdav silikaadist fassaadiga eramuarhitektuur lubab kasutada juba tänapäevaseid, k.a. rohkem sünteetilisi materjale, näteks kas või värvitud profiilplekki, betoonist kivi, eterniiti, miks ka mitte bituumenlaineplaati.

Bituumensindel (kärgkatus) sobib hästi ameerika või skandinaavia stiilis hoonetele, seda nii traditsiooniliste, kui ka modernsete näidete puhul. Samuti on vasutanud SBS-i (nn. tõrvapappi meenutav, siiski sellest kordades kvaliteetsem ja nägusam materjal) ning võib õelda, et teatud tüüpi majadele sobib päris hästi.

Eelnev jutt ei pretendeeri absoluutsele tõele. Ilu jääb siiski vaataja silmadesse ja vaid katuseomanik ise saab otsustada, mis talle sobib, Siiski kokkuvõtteks mõned soovituslikud küsimused, mis endale esitada:

  1. Mis ajastust on majavälisilme, milliseid materjale siis kasutati?
  2. Mis materjalist on fassaad, millne materjal haakuks sellega kõige paremini.
  3. Milline katus sobiks kõige paremini ümbritsevasse keskonda?

 

5.Maksumus

Alltoodud andmed on üldistatud. Turul pakutavad hinnad sõltuvad  paljudest asjaoludest (näiteks materjali soetushinnast, teenusepakkuja hinnapoliitikast, objekti asukohast, katuse keerukusest jne.)  Lõpliku usaldusväärse hinna saab vaid läbi konkreetsete hinnapäringute.  (Materjali tootjate veebilehtedel välja toodud materjali hinnad tihti ei kajasta kõigi lisadetailide hinda, näiteks: kinnitusvahendid, tihendid, katusetarvikud, servakivid, tilgaplekid ja neeluplekid jms. Hinda mõjutab veel aluskatus, trantspordi- ja tõsteteenused))

Toome välja keskmise turuhinna all oleva lihtsa viilkatuse põhjal:

1.Objekt asub suurema keskuse lähedal

2.Katusel puuduvad neelud, vintskapid katuseaknad ja ms.

3.Hind ei sisalda sarikate paigaldust (kandekonstruktsioonide ehitust) ega tuulekastide ehitust

4.Hind sisaldab: katusekatet koos minimaalsete katusetarvikutega, katusekatte aluskihte ( vastavalt katusekatte vajadustele kas roov, täislaudis , aluskate, distants jms.)

5.All oleval hüpoteetilisel katusel on külm katusealune(pööning), ning tuuletõket ei ole arvestatud m2 hinna sisse.