kivikatused

February 27, 2013 in General

vaskkatused

February 27, 2013 in General

Erinevad katuseprofiilid

February 26, 2013 in General

Mille  vahel valida:

Üldiselt saab  valida nelja tuntud tüübi vahel: kiviprofiil, laine- ja trapetsprofiil, klasssikprofiil ning valtsplekk.
Terasplekki pakkutakse erinevate pinnakihtidega. Levinumad on: tsink, polüester, pur (Polüuretaankate).
Vähem tuntud teraskatuse tüüp on kivikatust immiteeriv kivipuistega katusepaneel firmalt Gerard roofs.

Kiviprofiil on eestis kõige levinum teraskatus. Jätab korrektse ja nägusa mulje, suhteliselt ilmastikukindel, lihtne paigaldada, lihtne hooldada. Erinevad pinnakatted on erineva ilmastikukindluse ja hinnaga.

Laine-ja trapetsprofiil on odavaim profiilpleki variant. Vastupidavus kiviprofiilist ei erine, materjal millest valmistatakse on üks ja sama. Sobib tööstushoonetele, kortermajadele ja miks mitte ka eramutele. Selliste profiilide valik erinevate varantide vahe on väga suur. Näteks Ruukki AS pakub ligi 30 erinevat laine- ja trapetsprofiili.

Valtsprofiil ehk valtsplekk on traditsiooniline katusematerjal, kasutatud juba ligi 200 aastat  ja leiab laia kasutust veel tänapäevalgi. Sellise plekiga kaetud katuseid on näha eriti möödunud sajandi esimeses pooles valminud majadel. Valtsplekist katused on pikaealisemad kui profiilplekist katused, kuna valtspleki kinnitused on ilmastiku eest varjul ja kõik  neelu-, harja -ja servalahendused on üheks kompaktseks katusekatteks kokku valtsitud.

Valtsplekki saab kasutada väga väikese kaldega katustel. Peamiseks puuduseks on keerukas paigaldus. Valtsplekkkatuseid saab lisaks terasplekile valmistada ka näiteks vaskplekist. Tsinkplekk, mis on valtspleki puhul üks levinumaid materjale on saadaval erineva paksuse ja tsingikihi paksusega, lisaks pakutakse veel titaantsinki, mille eluiga on tavalisest tsinkplekist kaks korda pikem.

Kassikprofiil on põhimõtteliselt klassikalise valtspleki immitatsioon. Ta näeb sarnane välja, pleki kinnitused on ilmastiku eest varjul. Siiski kõik pleki liited, lõpetused jms. on lahendatud tihendite ja kruviühendustega. Klassikprofiili on põhimõtteliselt sama lihtne paigaldada kui näiteks kiviprofiili.

Miks valida just kivikatus?

  • Pikk eluiga
  • Ei kolise, pakkub head müraisolatsiooni
  • Hinnalt konkurentsivõimeline
  • Paigaldus ei ole väga keeruline
  • Väärikas, naturaalne materjal.

Mille vahel valida:

Valdavalt on katusekive kahte tüüpi: keraamilised (savist põletatud) ja betoonist katusekivid (tsementkivi).
Pakutakse ka looduskivi (kiltkivist plaadid), kuid kõrgema hinna tõttu on selline materjal vähem levinud (täpsemalt kiltkivist www.eko-keskus.ee)

Valida saab veel katusekivi kuju, värvitooni, pinnakatte (naturaalne, värvitud, glasuuritud jms.) ning loomulikult ka erinevate hindade vahel.

Saviki ja betoonkivi erinevused:

1. Savikivi

  • Savikivi on ülivanade traditsioonidega katusekatte materjal, Eesti aladel leidnud kasutust  väidetavalt juba 1000 aastat . Betoonkivi kasutamine hoogustus peale teist maailmasõda. Keraamilisest kivist valmistatud katuseid hinnatakse üldiselt  väärikamaks ja ehedamaks.
  • Savikivi struktuur on  betoonkivist tihedam, tänu sellele on tema veeimavus väiksem ning igasugustel samblikel ja muul orgaanikal on tema pinnale kinnitumine raskendatud.
  • Savikivi peab UV kiirgusele paremini vastu.
  • Savikivi on peale kuumutamist oma max jäikuse saavutanud, betoonkivi võib paigalduse hetkel olla hapram.

2. Betoonkivi

  • Betoonikivi valmistamise tehnoloogia on odavam, seega betoonkivi on üldjuhul odavam.
  • Betoonkivi on täpsemas vormis, savikivil võib esineda kõverusi ja muid paigaldust vaevalisemaks muutvaid defekte.(oleneb paljus konkreetsest tootest)Võimalikud defektid lõpptulemust ei tohi siiski halvendada.

Vastupidavus on mõlemal enam vähem sama 80-100 aastat!

Katuse maksumus ja esteetilisus

February 26, 2013 in General

Katus mõjutab maja välisilmet väga tugevasti. Valides katust esteetilisuse vaatenurgast peaks lähtuma sellest , et katus peaks moodustama majaga ühtse terviku. Katusematerjali struktuur ja värvitoon peaksid kokku sobima ülejäänud majaga.

Materjali valik sõltub hoone kasutusotstarbest ja keskonnast. Peab silmas pidama ka traditsioone ja ajaloolist aspekti. Näiteks rehielamutüüpi ehitistele on Eesti tingimustes katustel kasutatud enamasti roogu, või puitu, sellisele majale ei sobi katuseks, näiteks katusekivi, või profiilplekk.

Samas modernse arhitektuuriga palkmajale kivi jälle sobib, (keskeuroopa stiilis palkamajad on enamasti kivikatusega) Esimese eesti ajal ehitatud puidust linnamajade katused kaeti enamasti valtsplekiga ja tänapäevalgi oleks raske ettekujutada selliseid maju  mingisuguse muu katusekattega (sellise stiili näiteid võib leida ka maapiirkondades).

Tänapäevasem arhitektuur lubab kasutada  laiemas valikus materjale. Nõukogude ajal  levinud valdav silikaadist fassaadiga eramuarhitektuur lubab kasutada juba tänapäevaseid, k.a. rohkem sünteetilisi materjale, näteks kasvõi värvitud profiilplekki, betoonist kivi, eterniiti, miks ka mitte bituumenlaineplaati.

Bituumensindel (kärgkatus) sobib hästi ameerika või skandinaavia stiilis hoonetele, seda nii traditsiooniliste, kui ka modernsete näidete puhul. Samuti on vasutanud SBS-i (nn. tõrvapappi meenutav, siiski sellest kordades kvaliteetsem ja nägusam materjal) ning võib õelda, et teatud tüüpi majadele sobib päris hästi.

Eelnev jutt ei pretendeeri apsoluutsele tõele. Ilu jääb siiski vaataja silmadesse ja vaid katuseomanik ise saab otsustada, mis talle sobib, Siiski kokkuvõtteks mõned soovituslikud küsimused, mis endale esitada:

  • Mis ajastust on majavälisilme, milliseid materjale siis kasutati?
  • Mis materjalist on fassaad, milline materjal haakuks sellega kõige paremini.
  • Milline katus sobiks kõige paremini ümbritsevasse keskonda?

Maksumus

Alltoodud andmed on üldistatud. Turul pakutavad hinnad sõltuvad  paljudest asjaoludest (näiteks materjali soetushinnast, teenusepakkuja hinnapoliitikast, objekti asukohast, katuse keerukusest jne.)

Lõpliku usaldusväärse hinna saab vaid läbi konkreetsete hinnapäringute.  (Materjali tootjate veebilehtedel välja toodud materjali hinnad tihti ei kajasta kõigi lisadetailide hinda, näiteks: kinnitusvahendid, tihendid, katusetarvikud, servakivid, tilgaplekid ja neeluplekid jms. Hinda mõjutab veel aluskatus, trantspordi- ja tõsteteenused)

Toome välja keskmise turuhinna viilkatuse põhjal:

  • Objekt asub suurema keskuse lähedal
  • Katusel puuduvad neelud, vintskapid katuseaknad ja ms.
  • Hind ei sisalda sarikate paigaldust (kandekonstruktsioonide ehitust) ega tuulekastide ehitust
  • Hind sisaldab: katusekatet koos minimaalsete katusetarvikutega, katusekatte aluskihte ( vastavalt katusekatte vajadustele kas roov, täislaudis , aluskate, distants jms.)
  • All oleval hüpoteetilisel katusel on külm katusealune(pööning), ning tuuletõket ei ole arvestatud m2 hinna sisse.

Millega peaks arvestama katust valides?

February 26, 2013 in General

1.Min/max kalded

kalded

2. Kaal

Lisaks katusekattematerjalile, peab katuse- ja hoonekandekonstruktsioonid välja kandma ka lumeraskust ja tuulepoolt tekitatud koormust. Katuse kaalust ligikaudu 60% annab lumi, u. 16% annab tuul.

All pool väike võrdlustabel. Materjali raskusele lisaks on arvutatud, veel lumi, tuul ja aluskatuse kaal. Nagu selgub Katusekatte enda kaal, mängib suhteliselt väikest rolli, katused peavad väljakandma olenemata kattest suhteliselt samasugust koormust.

  • Kivi-268kg
  • Plekk-230kg
  • Eterniit- 250kg/m2

3.Eluiga

All pool tabelis olevad numbrid on suhtelised. Katusekatteeluiga sõltub väga paljudest asjaoludest. Näiteks: katusekaldest, paigaldusekvaliteedist, asukohast(linnas maal, lagedal, tööstuslinnas, mereääres, metsas jms.) Katuse keerukus (kas on palju neele, läbiviike jne.)hooldusest jne. Mingisuguse ettekujutuse tabel siiski annab. Enne lõpliku valiku tegemist soovitame materjalitootjate veebilehtedelt tutvuda tehase poolt antava garanttiitingimuste ja garantiiajaga.

Kivikatused

  • keraamiline katusekivi – 80-150 aastat.
  • Tsementkatusekivi- 80-100 aastat
  • Looduslik katusekivi Kiltkivi 100-150 aastat

Teraskatused (plekk-katused)

  • Profiilplekk(laineline, kiviimmitatsioon) sõltuvalt pinnakattest
  • PDF kattega 20-50aastat
  • Purex kattega – 20-50 aastat
  • Polüester kattega – 10-30 aastat
  • tsingitud kattega -10-20 aastat (sõltub tsingi paksusest)

 Valtsplekist katused 30-100 aastat(tsingitud/värvitud kahekordse valtsiga )

  • Vasest valtsplekk-katused -80-200 aastat
  • Valtsplekk titaantsingist 80-150 aastat (sõltub pleki paksusest: 0,6-0,8mm)
  • Teraskatus kivipuistega 60-100 aastat

Bituumenmaterjalid

  • SBSLamekatus- 10-25 aastat
  • SBSViilkatus – 10-30 aastat
  • Bituumensindel – 30-80 aastat
  • Bituumenlaineplaat – 15-30 aastat

PVC katusekatted

  • Protan – 30-40 aastat

 Kiudtsement katusekatted

  • Eterniit – 60-80 aastat

 Orgaanilise päritoluga katused

  • puitkatused 10-60 aastat
  • rookatused -15-60 aastat
  • muldkatused – 15-25 aastat

Mida peab silmas pidama katuse ehitusel?

February 26, 2013 in General

Milline majaosa on kõige olulisem? Millest alustada vana maja renoveerimist? Iga juhtumi puhul võivad lahendused olla erinevad, siiski enamasti tuleks alustada vundamendist ja katusest. Kehvas seisus vundamendi korral võivad tekkida külmakerked ja vajumid, mis võivad hoone renoveeritud osad rikkuda.

Sama võib juhtuda lekkiva katuse puhul. Viga oleks maja renoveerimisel alustada siseviimistlusega ja katusele mitte tähelepanu pöörata, kuna esimese läbijooksu korral võib saada siseviimistlus rikutud, (värv, pahtel, parkett,)niiskus võib jääda konstruktsioonide vahele, võivad tekkida mürgised hallitused (eriti kipsplaadi tagaküljel), puidumädanikud, halvemal juhul majavamm. Sama asi võib juhtuda ka Fassaadiga. Eriti kiiresti võib lekkiv katus, või vihmaveesüsteem rikkuda ära krohvitud fassaadi.

Hinnanguliselt (olenevalt hoonest ja olukorrast) väljub hoonest ülemiste kihtide kaudu 60-80% soojusest. Seda teades oleks mõistlik alustada renoveerimist ja soojustamist just hoone ülemistest kihtidest (katuslaed, vahelaed, katused). Tihti inimesed, kokkuhoiu eesmärgil, soojustades katuslagesid (näiteks pööningukorruste väljaehitamisel) jätavad vananenud katusekatte vahetamata, see tegelikult ei õigusta ennast, sest:

  1. läbijooksud võivad rikkuda soojustuse ja viimistluse
  2. Katusekatte vahetamine peale soojustamist ja viimistlemist on palju keerukam ja kulukam

 Katusekihid

  • Kandekonstruktsioon (sarikad, fermid)
  • Soojustus
  • Aluskatus (kihid sarikate ja katusekatte vahel)
  • Katusekate

Põhilised Katusetüübid:

  1. Viilkatus
    viilkatus
  2. Kelpkatus
    Kelpkatus
  3. Lamekatus
    lamekatus

 

Eestis pakutavad katusekatted:

1. Kivikatused

  •  Keraamiline katusekivi (väliselt tsementkiviga sarnane)
  •  Tsementkatusekivi       (väliselt keraamilise katusekiviga sarnane)
  • Looduslikkatusekivi (Kiltkivi, õhuke tume kiviplaat, erinevates vormides, meenutab kohati katusesindleid)

2. Terasplekk

  • Kiviprofiil (kivikatust immiteeriv, erinevad pinnakatted)
  • Laine-ja trapetsprofiil(erinevad pnnakatted)
  • Valtsplekk(erinevad pinnakatted ka.süsiniktsink, vaskplekk)
  • Klassikprofiil (valtsplekki immiteeriv)
  • Kivipuistega terasplekk (katusekivi immiteeriv)

3. Bituumenmaterjalid

  • Rullmaterjal SBS(ruberoidi ilmastikukindel edasiarendus)
  • Bituumensindel(näiteks rahva keeles kärgkatus, on ka teisi mustreid)
  • Bituumenlaineplaat(sarnaneb eterniidile, erinevad toonid)

4. PVC kattusekatted

  • Protan
  • Eterniit

5. Looduslikest materjalidest katused

  • Rookatus
  • Puitkatused(laudkatus, puitsindel, katusekimm, laastukatus)
  • Muldkatus